Drop us a line

Ettevõtte ajalugu

Ettevõte Fotis (endine  C.J.Lesta Metallitöökoda, A.S.G&H Lellep, Võit, Tartu Metallitehas).

forester-crane-log-trailer-16Üks vanemaid ettevõtteid Eestis, mis hõlmab pika ajalooga samanimelist ettevõtet, mille peakontor asub Eestis Tartu linnas.

AJALUGU

1885. aasta  Carl Julius Lesta avab töökoja.

Asukoha valik ei olnud juhuslik. Maavaldus, mille töökoja asutaja välja valis, asus Liiva ja Maarja tänavate  ristmikul kalmistu kõrval.

Tol ajal loeti seda rajooni äärelinnaks, kuid vaatamata sellele oli koht laiendamise perspektiivi silmas pidades elav ja paljutõotav. Metallitoodete valmistamise töökoda oli suunatud piirkonna ja lähedal asuva kalmistu teenindamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.

Hiljuti avatud töökoja sortimendi põhiosa moodustasid majapidamisesemed — metallist tööriistad, ahjuuksed ja -siibrid, uste ja akende hinged ning lukud, aga ka sepismetalltooted kalmistu tarbeks (piirded, ristid, mälestuskujutised).

Väikese töökoja toodangul oli mitte ainult puhtpraktiline vaid ka kunstiline väärtus.

Ettevõtte asutajad ei läinud alt ei valitud tegevussuunaga ega asukohaga. Vajadus väljastatava toodangu järele kasvas pidevalt, mis andis tõuke töökoja laiendamiseks.

1897. aasta Töökoda kasvas tehase staatusesse.

Koos tehnoloogia arenguga ja põllumajandusliku tootmisharu suurendamise vajadusega jätkas kasvutempot ka tootevalik. Samal  1897. aastal hakkas tehas tootma põllumajandustehnika varuosi.

1914. aasta —  tehases töötab 14 inimest. Soov töötada, edasi areneda ja oskus planeerida soodustab väljastatava toodangu mitmekesistamist, rahuldades täiel määral linna ja lähiümbruse vajadusi.

1918. aasta Ettevõte müüdi nimekaimudele Georg Lellepile ja Hans Lellepile.

1919. aasta Tehas nimetati ümber A.S. G&H Lellep ning selle nimetuse all töötas ettevõte 1940. aastani.

Ajaga kaasaskäimine. Uued suunad, uued horisondid: ettevõte alustab keerulisemate toodete – põllumajandusmasinate tootmist

1923. aasta Põllumajandusnäitusel Tartus pani ettevõte välja konstruktsioonilt originaalse ja üpris tootliku mehaanilise viljapeksumasina, mis hiljem sai põllumeeste seas väga populaarseks.

Enne Teist maailmasõda oli ettevõtte toodang tuntud kaugel väljaspool Eesti piire. Tehase personal kasvas kuni 129 inimeseni, mis oli tolle aja standardite järgi juba suur ettevõte.

1940. aasta Valitseva režiimi vahetus riigis. Ettevõte natsionaliseeriti ja selle uueks nimeks sai „Võit”.

Muutused mitte ainult ei mõjutanud tehase „Võit“ sortimenti ja olemasolevat tootmissuunda, vaid need said NSVL koosseisu liitumisega ka olulise tööstusliku tõuke sortimendi suurenemise ja väljastatavate põllumajandusmasinate arvu kasvu suunas.

Tehase tarnete geograafia laienes märgatavalt, sellest sai mitte ainult vabariikliku tähtsusega ettevõte, vaid see kasvas üleliiduliseks.

Teine maailmasõda katkestas tehase töö, sest 1944. aastal hävisid tehase hooned täielikult pärast järjekordset pommitamist.

1945. aasta Pärast II maailmasõda rekonstrueeriti tehas kiiresti ning taas hakkasid konteineritelt tulema kogu riigile äärmiselt vajalikud põllumajandusmasinad.

Nagu juba eelnevas tekstis mainitud, sai tehasest „Võit“ üleliidulise mastaabiga ettevõte. Algab aktiivne eksport Varssavi paktiga ühinenud riikidesse. Samuti peab märkima, et toodangule omistati pidevalt „NSVL kvaliteedimärk“  —  seda loeti kõrgeks standardiks.

1969. aasta Kartulikoristuskombain võitis Leipzigis näituse hõbemedali. Ettevõtte konstruktoribüroo arvel on sadu patente ja nii teaduslikke kui tehnilisi tootearendusi.

1970. aasta Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega ja muudatustega tehase staatuses tekkisid ettevõttel raskused, mis olid seotud põhiliselt majandussidemete halvenemisega enne Nõukogude Liitu, aga ka Varssavi pakti riikide koosseisu kuulunud riikide vahel. Uued tingimused – turumajandus ja vabad hinnad mõjutasid ka ettevõtet.

Uus juhtkond kohanes uute tingimustega kiiresti, viis läbi äririskide hajutamise ja häälestas tehase tol ajal soodsamale lääne turule. Üks  peamisi tehase toodangu tellijaid oli firma WEIMER Lennart Kederkvist Ericu juhtimisel. Pärast viieaastast edukat koostööd leidis firma Kederkvist Weimer soodsamaks võtta rendile kogu tehas, sealhulgas disaini- ja konstruktoribüroo.

1995. aasta Tehas on täielikult ümber korraldatud tootemarkide Forester, Knokke ja Weimer metsatööstustehnika tootmiseks.

2013. aasta Väljastatava toodangu valiku laiendamise eesmärgil avati konstruktoribüroo.

2013. aasta Meie meeskonnaga liitusid Artem Tsõganoki juhtimisel kogenud turundusspetsialistid ettevõtte toodangu ja lahenduste edasiarendamiseks.

2015. aasta Vene Föderatsiooni territooriumil Magnitogorskis avati tootmisesindus, mida VFs juhib Artem Tsõganok.

2015. aasta Allkirjastati kokkulepe eraldi esinduse avamiseks Moskva oblastis Serpuhhovi linnas.

Nüüdisaeg, 2016. aasta

Tehase uus omanik Jüri Pikk ja tegevdirektor Ilja Agarev arendavad hästi tuntud ettevõtet edasi meie mandri nii lääne- kui idaosas , toetudes pikaajalistele kogemustele ja ärisidemetele.

Jüri pikk on seadnud oma eesmärgiks:

„Kõrge kvaliteediga, kättesaadav, kaasaegne tehnika igasse metsatöötlemisega tegelevasse ettevõttesse nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas!“

Tsentraliseeritud tootmise ja müügi kontrollsüsteem on parim viis saavutada toodangu kõrget kvaliteeti ja konkurentsitut hinda.

Meil on uued tootmisjuhtimis- ja turundustehnikad, mida kasutavad juhtivad maailma masinatööstuseettevõtted.

Meie konstruktoribüroo ja tootmine on sertifitseeritud rangeimate maailmastandardite järgi.

Me vahetame pidevalt kogemusi ning teeme koostööd Eesti ja Venemaa juhtivate ülikoolidega.

EESTI.  ESTONIA.  TARTU. Peetri 26

Omanik: Jüri Pikk

Juhataja: Ilja Agarev

Partner VF territooriumil: Artem Tsõganok

Lisamaterjalid:

http://opendata.muis.ee/object/3200832

http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_sisu=Tartu&FO_kas_album_yksik=on&FO_kas_album=on&FR_yksus=koik&FV_pohimik=koik&order=content_desc&skip=8450

https://tartu.postimees.ee/1055590/tartus-nuputatu-joudis-maailmaturule?_ga=2.206551259.917674872.1509812847-158392491.1495358586